Himchani tõsine kõrtsuskäik..

Bae istus kõrtsi vaiksemas nurgas ning jälgis vaikselt jooki rüüpides kõiki teisi pidulisi. Sealhulgas jäi silma ka prostituuti käperdav mees, kes muidu eriti sümpaatne ei tundunud. Peagi kadus too aga silmapiirilt ning Hoonie pidu ühele läks edasi. Varahommikul hoonest välja tatsudes koperdas ta kogemata eileõhtuse kõva peolise otsa ning lendas tänu sellele pikali. "Kurat, veel paremat kohta magamiseks ei leidnud?" karjus ta jagades veel ühe veidi õrnema hoobi.

"Misasja, misasja. Mida sa magad siin, kurat, mõni üritab kõndida. Mine oma litsi juurde tagasi, sul tundus lõbus olevat," torises mees end püsti ajades ning mulda riietelt pühkides.

"Käperdasid küll päris ägedalt," sõnas ta kui oli mulla eemaldamisega lõpetanud. Viimase lause peale turtsus ta kergelt naerda ning teatas siis täiesti tõsiselt:"Sellega peaksid sa ise ka hakkama saama."

Jiji vaatas pea kaldus maas lamava mehe poole ning manas näole kõige jõledama grimassi, mis sinna üldse ilmuda sai. "Yaah, kui sa sellega ise hakkama ei saa siis minu poolest võid sa siit minema roomata, kui soovi on. Mind tõesti ei koti kuidas sa kavatsed püsti saada, kui see kunagi üldse juhtuma peaks."

Ji vaikis hetke ning jälgis meest enne kui vastata otsustas. "Jihoon," sõnas ta lõpuks kuid käe peale ei reageerinud. Alati õel ja masenduses nagu ta oli ei olnud tal plaani vestluskaaslasega just parimateks sõpradeks saada.

Mees kehitas lihtsalt õlgu. "Tahan ja olen," oli kõik mis vastuseks kuulda võis enne kui ta ümber pööras ja metsa poole astuma hakkas. Hetkeks seisatades vaatas ta tagasi ja päris kergelt kaheldes:"Tuled kaasa?"

"Eks sa siis tule. Aga ära maha jää, ma ei kannata ootamist," teatas Bae oma muiet varjates ning kiirendas sammu, et teisel ülesande täitmisega veidi raskem oleks. Vähemalt tal endal saab lõbus olema, eks ole.

Ji viskas pilgu hetkeks taha ning jäi siis seisma, pilk kinni hundil kes ta taga sörkinud oli. Siiski sai ta küllalt kiirelt aru mis toimunud oli. "Yaah, sa enne hoiatada ei võinud või midagi?" Päris tore üllatus, eks ole.

"Hoiatada oleks siiski võinud, mõni teine jookseks hetkel juba karjudes eemale ja üritaks end hundi eest päästa," torises mees siiski edasi, sest see oli enamjaolt ainuke viis inimestega suhtlemiseks. Ja siin kohal me mõtleme siiski vaid ainult teda, eks ole, sest selline masendunud düüd ei oska lihtsalt muudmoodi suhelda.

Bae muigas õrnalt. "Mu silmades? Kuna sa neid veel vaadata jõudsid?" Üldiselt nad nagu ei tundnud üksteist veel eriti kaua, aga no kui Himchan kiire on siis arvatavasti jõudis ka. Ji ise üritas silmadest enamjaolt eemale hoida, tundus kuidagi imelik.

Himanch lausus "Kuule jaa mul on üsna kiired refleksid..". Ta keeras pea viltu nagu kuuletlik koer ja irvas. "Kuhu sa ültse minemas olid?"[i]

"Not bad," teatas mees kergelt muiates ning vastas seejärel küsimusele,"Ma üldiselt ei tea, mul on keset metsa väike majake. Aga ma ei usu, et sa sinna minna tahad. Üldiselt oli plaanis paar tiiru teha, võib-olla ka õhus ja vaadata mis ümberringi toimub. Aga kuna sa nüüd kaasas oled siis see jääb vist ära." Õrnalt õlgu kehitades tõmbas ta käega läbi juuste ja jäi Himchani vaatama. "On mingeid erisoove tegevuse koha pealt?"

"Kuule ma nägin jah, põõsa all on päris tore, I guess." Kuna hetkel mingeid kindlaid plaane polnud otsustas Ji lihtsalt edasi astuda, Himchan kavatseb arvatavasti järgi tulla ja siis jalutamise ajal saab juba otsustada kas nad midagi muud ka koos ette võtavad.