Elza's and Caty's place

Elza vaatas kurva näoga aknast välja. Vihma oli sadama hakanud ja piisad kukkusid aknale. Elza mõtles oma vanemate peale, kes niiöelda ära kadusid.Ta puudutas akent käega ja käe ümbrus muutus uduseks.Ta läks eemale ja istus oma voodi servale.Ta ohkas.

Caty tuli tüdruku kõrvale. Vaatas aknast välja. Vihma sadas. Pisar voolas üle ta näo. Mõtleb vanematest. Ta tahtis tüdrukuga juttu alustada, kuid kartis natuke

Ta nägi tüdrukut kes ta kõrval istus.Algul vaatas ta teda kahtlustavalt, kuid siis muutus ta ilme järjest rahulikumaks.Siiski kartis ta tüdrukut natuke, niiet ta istus eemale.Lõpuks kui ta oli teda juba tükkaega jälginud läks ta akna juurde.Ta avas oma suu, kuid pani selle ruttu kinni.Ta vaatas tüdrukut ja mõtles ''Kas ta on selline nagu mina või mitte?Kas ta käib koolis või ei käi?''Ta vaatas uuesti aknast välja ja nägi et vihm oli järele jäänud ning linna kohal laius suur vikerkaas, mis tõi ta näole kurva ilme.

Caty vaatas tüdrukut.
"Mis su nimi on?", küsis ta tavalisel toonil

'' Elza! '' vastas ta natuke vihasel toonil.Ta vaatas põrnitseva ilmega tüdrukud. ''Aga mis siis sinu nimi on? '' küsis ta et ükskõikselt samal ajal terava naelaga akent lahti urgitsedes.

"Caty", vastas tüdruk. vaatas tüdrukut natuke vihaselt, kuna tema oli vihaselt vastanud

Lõpuks sai ta akna lahti.Ta tõmbas selle lahti ja ronis sellest välja, missiis et ta oli kolmandal korrusel, kuid siiski oli ta teinud seda juba kolme aastasest saadik.Ta astus ühele lauale mis oli natuke lahti ning asetas oma jala sellele.Järgmiseks astus ta teise korruse aknalauale ning siis esimese omale.Lõpuks hüppas ta täitsa aknalaualt maapeale.Ta pühiks oma kleidi ja käed ära ning kõndis rikaste tsooni poole.

Vaatas tüdrukule järgi. Imestades, et ise veel nii noor, ja juba ronib maja seina mööda alla.
Toetas selja vastu seina. Talle tulid vanemad jälle meelde. Ta hakkas nutma.
Lõpuks pühkis pisarad ära, ja tegi sama, mida oli teinud tüdruk. Kuid ta hüppas otse aktnast maapinnale, kuna ta ei oleks absoluudselt viga saanud. See on talle tavaline.
Ta kõndis ümber orbudekodu, et tutvuda kõige sellega.

Vaatas tagasi ning nägi kuidas see uus tüdruk alla hüppas. ''Üritab tarka ja süütukest mängida.''.Ta kõndis edasi, kuni tundis õhus mingit imehead lõhna mis tal sees keerama pani.Ta läks lähemale ja seal see oli.Naine kes iga hommik, lõuna ning õhtu oma lastele süüa tegi.Tal hakkas kõhus kõik mulksuma ja keerama.Ta läks lähemale ning nägi kuidas ta just suppi keetis ning saia lõikas.Ta tegi ruttu ühe oma patsi poolenisti lahti, võttis natuke pori ning tegi sellega oma põlved ning küünarnukid kokku ning läks nende maja trepi peale istuma.Ta teeskles et hakkas nutma ning varsti oligi naine trepi juures koos kausi supi ning saiakontsuga.''Näe söö väikseke, sul on seda vaja! '' lausus naine ning kiirustas kööki tagasi. ''Aitäh! '' lausus Elza naeratades.Supp oli imehea.Piisavalt pipart ning liha, ning milline sai.Imeline!Otse pagari käest saadud, isegi veel natuke soe.Kui supp oli söödud lükkas ta kausi eemale ning ise jooksis edasi metsa poole.

silmitses kõike seda. Mõtles: "On vast kavalpea ikka". Naeris õrnalt. Kõndis edasi ringiratast ümber Orbudekodu. Jõudis esimese akna juurde. Vaatas sisse, kedagi polnud. Jõudis teise akna juurde, orbudekodu direktor ja mingi teine mees vaidlesid millegi üle. kõndis edasi hoovi. Leidis ühe varjulise koha kuskil puu peal, seda puud varjasid rikkalikud rohelised lehed. ronis sinna peale. jäi mõtteisse

Jõuab tagasi siia.Ta ronib jälle mööda aknalauda üles ning paneb akna tagasi kinni.Ta kõnnib toas edasi-tagasi ringi ning mõtleb.Lõpuks istub ta oma voodi servale.