by Belira Falisha Haruna
"Demons and angels all in one have arrived."
Hüüdnimed: Bel, Ira, Falis.
Sugu: Naine.
Vanus: 15
Orientatsioon: Bi.
Rass: Nõid.
Võimed: Tule- ja veetaltsutamine.
Välimus: Tüdrukul on pikad ereoranžid juuksed ja nendega täielikus kontsarstis helesinised silmad. Bel on saleda kehaga ja umbes 1, 67 pikk. Tüdrukul on hele nahk, mis ei salli päikest ja vaevu märgatavad tedretäpid. Tüdruk kannab just täpselt seda, mida ta parasjagu tahab, kuid kuna ta ei ole eriti edev ja ka eriti ei salli, kui teda pidevalt vahitakse siis kannab ta tavaliselt rahvarohkemates kohtades pikka kotakat pruunikas musta mantlit, mille kapuuts talle silmini on. "Demons and angels all in one have arrived."
Hüüdnimed: Bel, Ira, Falis.
Sugu: Naine.
Vanus: 15
Orientatsioon: Bi.
Rass: Nõid.
Võimed: Tule- ja veetaltsutamine.
Kuna nõid ei ole eriti rikas, siis on tal vaid loetud arv riideid. Mitte, et ta endale neid just juurde igatseks. Tema garderoobis on kolm kleiti; üks lühike must, üks mustast pisut pikem õhuline valge ja tema juuste karva ereoranž mis on maani ja suhteliselt avara lõikega paljastades tüdruku parema jala peaaegu täielikult. Selle lõike tegi ta sinna üleüldse selle pärast, et üks kord kleidi kogemata katki tõmbas. Veel on tüdrukul neli paari pükse. Ühed mida ta endale põhimõtteliselt kurgu alla kinni võib tõmmata, sest need on nii võrd suured. Veel kaks paari meeste pükse, mis talle eriti hästi ei istu ning kitse nahast liibuvad püksid mis on täpselt tema tarvis õmmeldud. Lisaks neile veel hunnik valgeid, või siis pigem kollaseks pleekinud särke, mis kõik on talle suured. Tüdrukul on ka kolm paari jalanõusid. Mingid puu kotad mida ta kanda ei armasta, pigistavad naiste kingad ja kõrged saapad mis kuulusid kunagi ühele rikkale poisile. Nüüd aga talle. Need on talle parajad ja ta lemmik jalanõud. Kõik see mahub talle ilusti oma päikesesse maa-alusesse majja ühte seina sisse ehitatud kappi, ja ruumi jääb veel ülegi.
Tüdruk kannab juukseid kõige tavapärasemalt lahti, või siis kinni köidetud määrdunud sinise lehviga. Samuti ka mõne suvalise nööriga, kui tal kiiresti need silmist ära vaja saada on ja muud käepärast pole.
Neiu sõrmes võib alati silmata ühte ülimalt peent ja peaaegu märkamatut hõbesõrmust, mille sisse on peaaegu mikroskoopiliselt graveeritud "Demons and angels all in one have arrived.". Muid ehteid ta tavaliselt ei kanna, kui just vajalik pole.
Tüdrukule on vasema käe õlale tulise rauaga põletatud suitsu kujutav pilv. Tema perekond, milles kõik naised olid nõiad, ja ka mõni üksik mees olid väga ebausklikud nõia suhtes, kelle võimuses on taltsutada nii vett, kui tuld, kuna kui need kaks kokku lasta on tulemuseks suits ja aru. Sellest ka põletus märk. Tüdruk pole oma perekonnas esimene, kes nii ära põlati.
Iseloom: Bel on pealtnäha üpris lapsik ja rõõmsameelne, hoolimata kõigest, mis talle oma lühikese elu jooksul osaks on saanud. Nõid naeratab ja aitab alati abivajajaid. Tal on hea tunnetus selle koha pealt, kes abi vajab, kuid ta ei suuda peaaegu mitte kunagi aru saada, kas talle valetatakse või ei. Üldiselt sunnib ta end alati kõigist ainult ja ainult head mõtlema. Selle pärast talle nii raskelt mõjubki, kui ta avastab, et keegi talle valetanud on. Siis tuleb mase-periood, mille jooksul ta absoluutselt kõigi umbusaldab.
Tüdrukut ei heiduta ega pea kinni mitte ükski reegel või takistus mis tema teele pandud on. Need ärritavad ta ainult rohkem ülesse ja ässitavad selle vastu võitlema. Sellest hoolimata ei ole ta veel mitte kunagi seaduste eiramise ja varastamise eest karistada saanud. Tüdruk võib küll igasuguseid hullumeelseid asju teha, kuid ta varastab vaid toitu, ja vaid rikastelt, ning eirab reegleid vadid siis, kui talle on meelejärgi see, mida ta seda eirates teha saab. Ta ei tapa ühtegi teist olendit, kui vähegi võimalik. Ta ei ole ka edev ega taha tähelepanu mille tõttu ta on pigem lihtsalt üks pinisev putukas korravalvurite silmis.
Samuti ei korralda ta neid pättusi eriti tihti, mis vähendab veel vahele jäämist ja kahe elemendi taltsutamis võime nullib selle võimaluse sootuks. Vähemalt ei saa teda kätte inimesed. Oma elemente ei oska ta siiski just kõige säravamalt valitseda. Vähe praktiseerinud veel, kuid see ei takista teda tuld ja vett enda ümber igat pidi väänamast ja teisi vee-, tule- või jääkuulidega loopimast, kui see vajalik on. Siiski ei praktiseeri ta seda eriti tihti, vaid üritab mängida klassikalist nõida ja keedab oma pisikeses majas niisama igasugu solke kokku. Mõistagi ta ei joo ega kasuta neid kuidagi. Lihtsalt tunneb rõõmu erinevate värvide ja lõhnade loomisest, kuigi tavaliselt on tulemus mingi rohekas või pruun ja ei lõhna just eriti hästi. Elus hoiab ta end söödavate taimede korjamisega ja mõnikord lihuniku käest liga pätsamisega. Ta suudaks ka ise loomi kätte saada, kui tal vibu oleks, kuid ta ei armasta tapmist.
Ajalugu: Belira oli noorim kolmikutest, kelle ta ema ilmale tõi. Pisike tüdruk pagendati koos oma vennaga juba siis, kui ta oli 7 aastane, kuigi sellest, mis elemente need kaks taltsutada oskasid teadsid tüdruku ja ta kaksikvenna ning õe vanemad juba varem. Ebausu tõttu ei tohtinud neid aga minema ajada enne kui nood 7 aastased olid. Tüdrukust mõned minutid vanem vend taltsutas samuti tuld ning vett, nende vanem õde aga ainult vett. Teda ei pagentatud.
Pisike tüdruk ja tema vend viidi kodust kaugele, et nad tagasi minna ei oskaks, ja jäeti keset tühermaad, lootes neist niimoodi lõplikult vabaneda, kuid kaks oranžide juustega nõida olid äärmiselt visad ellu jääma, näisid pea, et surematutena, kuigi seda nad ei olnud mitte ühestki otsas. Alailma kukkus üks neist end mingit pidi katki, või lõi midagi kuhugi ära. Väga tihti tuli selle tõttu peatuda. Hoolimata agarusest oleks nad lõpuks peaaegu nälga surnud. Siis, kui suvest sai sügis, ning sügisest talv. Niigi oli tõeline ime, et ükski loom neid ära ei söönud.
Talveks jõudsid nad aga mingi ringiga tagasi Londonisse. Vaeslastena annetades ei olnud neil just parim põli. Peagi lõpetasid nad orbude kodus. Puberteet ja viha selle vastu, et sinikaid tekkis lisaks kukkumisele ka veel sellega, et neid löödi, sai nad kätte. 12 aastastena tegid nad esimese põgenemis katse. Õnnestus ka, aga nad viidi talvel jälle sinna, kuna nad ei saanud ise hakkama. 13 aastastena üritasid nad ka põgeneda. See kord ei õnnestunud ja said päris korralikult peksa. Sellest hoolimata tegid nad enne talve veel ühe katse, kuna lootsid nüüd ellu jääda, sest teadsid üpris paljusid söödavaid taimi, mida nad enne talve korjata loodsid ja viia peitu sellesse koopasse metsas, mille nad suuremaks, hubasemaks teinud olid. Koobas oli nüüd põhimõtteliselt pisike maa-alune maja, hästi varjatud, ja puha. Seegi katse aga ebaõnnestus, ja seekordne karistus oli julm. Belira vend kaotas kaks sõrme, ja tüdruk ise oleks veel hullemini lõpetatud, kui üks rikas naine poleks parasjagu ukse taha ilmunud. Mida too tahtis, ei saanud Belira kunagi teada, kuid naine päästis tüdruku igatahes samuti mõnest sõrmes ilma jäämisest.
Belira venna sõrmeköndid läksid kõige täiega mädanema, ja poiss oleks saanud veremürgituse ja ilmselt selle kätte ka surnud, kuid seda ta ei teinud. Belira küll ei näinud, mida vennaga tehti, kuid ta oletas, et sõrmeköndid lõigati veel olematutemateks ja haavad põletati seejärel tulise rauaga kokku. Kogu moos.
Rohkem tüdruk oma venda ainult ei näinud. Neid paigutati ümber, kuna nende koos hoidmist peeti liiga riskandseks. Veel aasta veetis Felisha orbudekodus. Tüdruk kasvas selle aasta jooksul pöörase kiirusega. 1, 34 sai peaaegu kahe kuuga 1, 67. Tüdruk ei suutnud selle kasvamise ajal mitte ühtegi sammugi astuda, see tegi röögatut valu, kuid polnud võrreldavgi nende karistustega, mis talle määrati.
Tüdruk meenutas nüüd välimuselt noort neidu, kes lähenes 18. eluaastale, mitte 14. Ta põgenemine läks see kord õnneks, ning pisut lohakile jäänud maja ja mets täis söödavaid taimi ootas teda.
Tüdruk on seal olnud nüüdseks juba kaks aastat, ja ta välimus pole põgenemisest saadik grammi võrragi muutunud, kui mitte arvestada seda, et kõik sinikad ja armid on vaikselt kadunud. Kõik peale pilve kujutise õlal, mis on süsimust.
Tüdruk on elanud üpris vaikselt oma majas metsas ja oodanud, et ka vend tuleks ning alati linna minnes orbudekodust hoidunud, kuid kui ta üks kord sinna siiski sattus sai ta teada, et vend siiski suri. Kurat teab millesse. Õnneks teda lastekodusse tagasi ei tahetud. Ta oli ametlikult nõiaks kuulutatud.
Muu: Belira teab palju söödavatest taimedest ja ravimtaimedest. Söödavatest polnud tal halli aimugi, kuid mõnd ravimtaime nähes teab ta täpselt, mida sellega teha saab. Tal on kodus oma onnikeses tihti mõni loom, keda ta ravib. Liialt vigastada saanud loomadest sunnib ta end aga külma südamega mööda minema, või lõpetab nende piinad ise, kui tal nuga kaasas on.
