Rise above

Inimesed möödusid, vaevu märgates teda. London ei olnud sugugi muutunud tema viimasest külaskäigust. Inimesed olid samasugused; kõrgid, ükskõiksed, ettevaatlikud. Nende kahvatutel nägudel ei peegeldunud rõõmu peaaegu üldse ning tundus, et tumedad pilved, mis päikest varjasid, ainult surusid nende õlgadele teatud raskust, mis muutiski nad kõik sellisteks.
Viimati, kui Samuel siin seisis ja linna vaatas, oli viiskümmend kaks aastat tagasi, umbes pool aastat enne tema surma. Tema vanemad olid aastaid tagasi surnud ning tema endine abikaasa, imeilus inglanna, oli uue mehe omale muretsenud, kuid kuulduste kohaselt ei saanud ta oma esimesest abielust kunagi üle.

Adrian tõmbas sügavalt hinge ja astus varjust välja. Maagiaga oli tal õnnestunud oma kaunid tiivad ära peita, kuid olevuste käest, kes siin ringi luusisid, ei saanud ta neid varjata, ükskõik millist katet ta ka ei kasutaks. Ausaltöeldes see teda ei huvitanudki eriti; kui mõni deemon teda nägi, las nägi; tulgu talle kallale kui julgeb. Samuel muretses omale ühe ajalehe ning võttis pingil istet; siit avanes talle pilt õitsvast Londonist, mis ennustuste kohaselt saab peagi ühest kuulsamatest ja imetlusväärsematest linnadest maailmas.

Ajaleht Londonis oli iseenesest uhke värk ja seda ostsid vähesed. Eelkõige seeõttu, suurem osa ei käinud ajaga eriti kaasas ning lugemine ja haridus ei olnud veel eriti kõrgelt hinnatud. See masendas Samueli pisut. Ta oleks soovinud istuda seltskonnas, kus ei räägitud ainult kuulujuttudest vaid pigem haridusest ning viimastest avastustest, mida maailm tegi.
Korraga muutus keskväljakul midagi; õhkkond teravnes. Samuel langetas ajalehe ja vaatas uudishimulikult ringi. Ta tundis teise ingli kohalolekut, kuid lisaks sellele tajus ta ka midagi maagilist, kuid samas ka häirivat. Tema tumedad silmad peatusid kahel kogul, mis maas vedelesid. Üks punapäine tütarlaps, kellesarnaseid juukseid pole ta kordagi oma elu jooksul näinud, ning mingisugune meesterahvas, kes paistis enam, kui kaine olevat.

Valge inglina oli tema kohustus aidata teisi, hoolimata nende rassist või isegi poolest. Ta tõusis püsti ning jalutas kahe maas vähkreja poole ning sirutas käe eelkõige nõia poole välja, ise teda sõnatult oma pilguga uurides.