Taimede ala

Catherine jalutas taimede vahel. Ta silmitses hoolega kõiki taimi ning näppas maast erinevaid taimi. Ta teadis, et need küll ei maksa võlgu ega tühista tegusid, kuid aitasid vähemalt raha teenida. Naine sättis oma juuksed pahuralt patsi ning haaras kotist väikse paberist lehe, mida ta vajas.

Catherine sulges hetkeks silmad, kuid avas need kuuldes tuhmi heli. Ta kortsutas paberi kokku ja surus selle koti põhja. Catherine heitis hajameelse pilju hetkeks taevasse ning krimsutas suud.

Catherine pööras ennast nõtkelt hääle poole ja saatis võõrale kerge kulmu kortsutuse. "Sa oled läbi pekstud ja näed välja hullem, kui libu poeg. Ma ei teagi, kas suvatsen sinule vastata." Ta kissitas silmi kahtlustavalt.

Catherine kehitas õlgu ükskõikselt. "Igatahes sa käitud nagu libu poeg," sõnas ta. Naine tõmbas kapuutsi näo eest ära ja silmitses altkulmu võõrast.

"Mis vastust sa kuulda soovid?" küsis Catherine pea ükskõikselt. Ta lasi kapuutsil täiesti maha vajuda ja asetas käed risti rinnale. "Ma olen hale taimemoor sinu arvamuste kohaselt." Ühe sõnaga eirab võõra tegeliku küsimust.

Tuul sasis õrnalt Catherine juukseid. "Nõid," vastas ta kiirelt ja tegi paar sammu mehe poole. "Sul on mõned korralikud haavad."

" Śa ei ole praegu hunt ja lähima päeva jooksul ei peatu su vere jooks, usalda mind selles osas." Catherine raputas pead ja vaatas meest. "Kui sa verest tühjaks ei jookse teeb seda keegi teine sinu asemel."

Catherine kortsutas pahaselt kulmu ja läks mehe juurde. Ta andis mehele kerge kõrvakiilu ning kallutas pead. "Üks sõna veel ja ma ise loodab, et keegi laseb su verest tühjaks." Ta surub huuled kokku ja asetas käe mehe suurimale haavale. Catherine sulatas nõrga tulega mehe haava kokku ja vaatas teda korraks. "Jäta meelde reegel number üks, kui sa surma ei taha saada ära kõrtsi ees magama jää. Lisaks kontrolliksin mina sinu asemel taskuid, kas raha on alles."

[i]Himchan hakkas kiiresti oma taskutes tuhnima . "Oh pool on alles... kuradi lits soris mul taskutes rautselt!. Mehele tekkis murelik nägu ette ja lausus "Mõnesmõttes pean ma sulle tänulik olema nõid."

Catherine kehitas laisalt õlgu. "Mille eest sa peaksid mulle tänulik olema?" Naine ei suutnud väikest muiet tagasi hoida ning lausus: "Kõrtsis kus muusika on hea on libud amatöörid."

Catherine noogutas mõistvalt. "Libusi leiab ka bordellist." Ta toatas end rohkem ühele jalale nagu kärsti laps ja kallutas pead. "Sa oleks pidanud tellima kõrtsis lahjendatud veini või mõdu ning siis poleks sa peksa saanud."

Catherine turtsatas kergelt. "See on harjumus, mis jääb vaesena elades külge. Minu nimi on Catherine." Naise suule ilmus tilluke naeratuse sarnane asi.

"Mis maailmas sina elanud oled?" Catherine raputas pead. "Viimati kui ma üritasin enda võimete abil rikkaks saada, siis sattusin ma vampiiri peale, kes lubas mu verest tühjaks imeda, kui ma seda jama kohe ei lõpeta." Ta naeratas kergelt ja silmitses uudishimulikult meest.

"Siis sain ma äsja lõplikult kinnitust, et sa pole inglane. Kes sa üldse oled. Seda sa juba mainisid, et su ema on deemon." Catherine surus huuled kokku kannatlikult vastust oodates.